Sagedasemad vead sõidueksamil: mida ütlevad Transpordiameti eksaminaatorid ja kuidas NoStress Autokool aitab neid vältida

Transpordiameti eksaminaatorid näevad iga päev, millistes kohtades juhikandidaadid enim hätta jäävad. Oleme kokku kogunud tüüpilisemad vead ja selgitame, kuidas me NoStress Autokoolis aitame neid juba õppetöö käigus ennetada.

Sissejuhatus

Sõidueksam ei ole ainult tehniline sõitmine punktist A punkti B. Eksaminaatorid Transpordiametist näevad iga päev, millistes kohtades juhikandidaadid enim hätta jäävad – ja väga sageli pole probleem kiiruses või “rasketes ristmikes”, vaid hoopis väikestes, kuid olulistes asjades: auto tundmine, peeglite vaatamine, parkimine, iseseisvad otsused.
Oleme kogunud siia kokku tüüpilisemad vead, millele eksaminaatorid tähelepanu juhivad, ja selgitame, kuidas me NoStress Autokoolis aitame neid vigu juba õppetöö käigus ennetada.
Pettunud autokooli õpilane Transpordiameti eksamiauto juures pärast ebaõnnestunud sõidueksamit

Ohutuskontroll ja auto tundmine: eksam kukub läbi juba parklas

1
Eksami alguses esitatakse juhikandidaadile sõiduki ohutust puudutavad kontrollküsimused (nn määruse nr 17 küsimused). Väga paljud ei oska neile vastata või teevad seda ebakindlalt.
Levinud probleemid:
  • ei tunta määruse 17 kontrollküsimusi (rehvid, pidurid, tuled, vedelikud, ohukolmnurk jms);
  • juhikandidaat ei tea, mida teha süütevõtmega – ei osata ust avada, süüdet sisse panna, mootorit käivitada;
  • ei teata, et süütelukul on kaks töist asendit – arvatakse, et esimene asend juba käivitab auto;
  • ei olda kindlad, kas mootor töötab, mistõttu keeratakse starterit mitu korda järjest;
  • armatuurlaua märgutulesid ei osata lugeda – spidomeeter on ainus näidik, millest aru saadakse;
  • sõitu alustatakse rakendatud seisupiduriga, kuigi armatuuris põleb punane hoiatustuli.
Kuidas me NoStress Autokoolis seda lahendame:
  • teeme eksamieelsel perioodil eraldi ohutuskontrolli tunni, kus käime läbi kõik määruse 17 punktid reaalse auto juures;
  • harjutame koos: süüde, uksed, tulede režiimid, klaasipuhastid, seisupidur, armatuurlaua märgutulukesed;
  • anname õpilasele lihtsad meelespead (paberil või e-õppes), mille järgi ta saab enne eksamit veel korra kõik punktid üle käia.
Eesmärk on, et enne sõitma hakkamist oleks auto tuttav tööriist, mitte stressiallikas.
Enamik sõidueksami vigu ei sünni keerulisel ristmikul, vaid auto tundmise, tähelepanu ja iseseisvate otsuste puudumisest.
2

Sõidu alustamine ja tõusul start: gaas, sidur ja seisupidur

Ka sõiduga alustamine tekitab üllatavalt palju probleeme.
Eksaminaatorite tagasiside:
  • paigalt startides ei vajutata gaasipedaalile, auto sureb välja ja siis arvatakse, et “auto ei ole tehniliselt korras”;
  • tõusul ei osata sõitu alustada, seisupidurit ei kasutata või kasutatakse valesti – auto veereb tagasi või tekitab taga sõitjatele ohtliku olukorra.
Meie lähenemine:
  • harjutame sihipäraselt paigaltvõtte: kõigepealt tasasel maal, siis väiksel tõusul ja lõpuks järsemal tõusul, kuni õpilane tunneb ennast kindlalt;
  • õpetame lihtsa samm-sammulise skeemi, kuidas kasutada sidurit, gaasi ja seisupidurit koos;
  • mängime läbi eksamilaadsed olukorrad: õpetaja sekkub minimaalselt, õpilane peab ise olukorda analüüsima ja otsustama.
Nii tekib kindlus, et mäkketõus ei ole enam “hirmuharjutus”, vaid tavaline sõiduosa.
3

Tuled ja halb nähtavus: automaatrežiim ei päästa alati

Paljud juhikandidaadid loodavad, et auto “teeb kõik ise ära”.
Probleemid:
  • halbade ilmastikuolude korral usaldatakse täielikult automaatseid tulesid, kuigi auto andurid ei pruugi halba nähtavust fikseerida;
  • tagatuled ei põle, sest lülitit ei keerata lähitulede asendisse;
  • juhikandidaat ei taju, millal peab ise tulede režiimi muutma.
Mida me teeme NoStressis:
  • selgitame, kuidas erinevad tulede režiimid tegelikult toimivad ning miks automaatrežiim ei ole alati piisav;
  • sõidutundides paneme õpilase ise olukorda hindama: “Kas tagatuled praegu põlevad? Milline on nähtavus?”
  • loome harjumuse: enne sõidu alustamist kontrolli tulesid teadlikult, mitte ära looda, et auto mõtleb sinu eest.
4

Tagurdamine ja parkimine: rooli suund, gabariidid ja auto fikseerimine

Parkimine ja tagurdamine on üks suuremaid komistuskive.
Eksaminaatorid toovad välja:
  • tagurdamisel ei tunnetata, kumma poole rooli pöörata – auto ei liigu soovitud suunas;
  • parkimisharjutused (rööpselt, manöövriga, külgboks) ei õnnestu;
  • ei osata iseseisvalt leida vaba parkimiskohta ja ebaõnnestunud parkimist korrigeerida;
  • auto ei fikseerita: jäetakse käik sisse, seisupidur kasutamata, auto hakkab liikuma või sõidetakse haljasalale;
  • külgboksi ja piiratud alal tagasipöörde harjutuste puhul arvatakse ekslikult, et tohib teha ainult “3 punkti pöörde”.
NoStressi lahendus:
  • õpetame tagurdamist väga lihtsa loogika järgi:
  • kuhu poole rooli pöörad, sinna liigub auto tagaosa;
  • kasutame “ussi” ja teisi mängulisi harjutusi, et rooli ja auto liikumise seos talletuks lihasmälus;
Jagame parkimise õppimise kolmeks:
  1. piiratud alal tagasipööre,
  2. tagurdamine: sirgjooneline või kurvis,
  3. manöövriga parkimine,
  4. külgboks / rööpselt parkimine;
  • rõhutame, et ebaõnnestunud parkimise parandamine ei ole eksimus, vaid normaalne osa sõidust – oluline on ohutus;
  • harjutame rutiini: auto pargitud → käik neutraali (või P) + seisupidur + vajadusel rattad sirgeks.
5

Liikluse jälgimine ja iseseisvad otsused

Siit tulevad väga paljud eksamil läbikukkumised – mitte “vale käik” või “vale rada”, vaid puudulik vaatlus ja otsustamine.

Eksaminaatorite tähelepanekud:
  • peegleid vaadatakse harva või kasutatakse ainult sisemist tahavaatepeeglit;
  • jalakäijad ja vähemkaitstud liiklejad (ratturid, tõukeratturid) jäävad märkamata;
  • ei anta teed alarmsõidukile;
  • rikutakse kollase fooritule nõudeid – kas kiirendatakse läbi või pidurdatakse valel hetkel;
  • iseseisvate ülesannete puhul (tagasipöörde koha leidmine, sõit suunaviitade järgi teatud asula suunas) tekivad ohtlikud olukorrad või liiklusreeglite rikkumised.
Kuidas me seda parandame:
  • ehitame sõidutundides sisse rutiini: “peeglid – pilk – plaan” iga manöövri eel;
  • teeme iseseisvaid eksamilaadseid ülesandeid juba õppes:
  • “Leia siit ohutu koht tagasipöördeks”;
  • “Järgi viitasid ja sõida X suunas”;
  • analüüsime pärast olukordi koos, mitte ainult “vale/õige” tasemel, vaid küsimustega:
  • Mida sa nägid?
  • Milles seisnes oht?
  • Kuidas oleks saanud sama asja teha turvalisemalt?

Nii tekib harjumus mitte ainult autot juhtida, vaid ka liiklust läbi mõelda.
NoStress Autokooli õppeauto linnaliikluses, realistlik sõidutundide keskkond
Transpordiameti eksaminaatorid näevad iga päev, et juhikandidaat kukub läbi mitte seetõttu, et ta ei oska sõita, vaid seetõttu, et tal puudub rutiin ja enesekindlus.
6

Maanteesõidu vähene kogemus

Maantel sõites tulevad välja harjumused ja “päris liiklusfoorium”.

Levinud vead:
  • ebamõistlik kiiruse valik – liiga aeglane või liiga kiire;
  • kiirendus- ja aeglustusradade vale kasutamine, ebakindel liitumine liiklusvooga;
  • ohte ei märgata ette, reageeritakse viimasel hetkel.
NoStress Autokooli fookus maanteetundides:
  • teeme maanteesõidu mitte “kilomeetrite kogumiseks”, vaid eesmärgipäraseks treeninguks;
  • harjutame kiirusvalikut vastavalt teele, ilma “ajaliselt kiirustamata”;
  • võtame eraldi läbi kiirendus- ja aeglustusrajad, nende mõtte ja praktilise kasutamise;
  • õpetaja küsib sõidu ajal: “Mis võiks siin valesti minna?”, “Kus on sinu väljapääs, kui keegi eksib?” – nii kujuneb ohuennetuse mõtteviis.
7

Eksami keel ja tõlk: mis saab võõrkeelsetest õpilastest?

Võõras keeles kõnelevate õpilaste puhul rõhutavad eksaminaatorid üht väga olulist asja:
  • sõidueksam toimub eesti keeles;
  • kui juhikandidaadi eesti keel ei ole piisav, tuleb kaasa võtta tõlk;
  • tõlk peab olema täisealine ja suutma tõlkida mitte ainult “paremale/vasakule”, vaid ka eksami sissejuhatust, kokkuvõtet ja harjutuste juhiseid;
  • tõlgiks sobib ka autokooli esindaja, kui tingimused on täidetud.
NoStressi roll:
  • räägime juba kursuse alguses lahti, kuidas eksami keel toimib ja miks heast tõlgist sõltub väga palju;
  • aitame õpilasel planeerida, keda ja kuidas tõlgiks võtta, et eksam ei ebaõnnestuks lihtsalt keelebarjääri tõttu.
  • oleme oma õpilastele toeks ka tõlgina.
8

Küsimuste küsimine – eksamil lubatud ja soovitatav

Eksaminaatorid rõhutavad ka ühte positiivset asja:
juhikandidaate tuleb julgustada küsimusi esitama, kui nad kohe lahendust ei leia.
  • oskuslik küsimuste esitamine näitab, et juhikandidaat on valmis vastutust võtma;
  • kui juhist ei mõisteta, on turvalisem paluda selgitust kui ise oletada.
NoStress Autokoolis harjutame ilma hirmuta:
kuidas küsida lühidalt, viisakalt ja selgelt, et eksam ei muutuks “vaikuse mänguks”, kus õpilane kardab suu lahti teha.

Kokkuvõte

Transpordiameti eksaminaatorite tagasiside näitab selgelt:
enamik eksamivigu ei sünni raskes ristmikus, vaid põhioskuste, tähelepanu ja enesekindluse puudumisest.

NoStress Autokoolis ehitame õppe just nendele kohtadele üles:
  • auto tundmine ja ohutuskontroll,
  • kindel paigaltvõtt ja tõusul alustamine,
  • reaalne parkimis- ja tagurdamispraktika,
  • teadlik liikluse jälgimine ja iseseisvad otsused,
  • maanteesõidu kogemus,
  • tugi võõrkeelsetele õpilastele,
  • ning vaimne valmisolek küsida ja vastutada.
Kui sa tahad sõidueksamile minna nii, et tead täpselt, mis sind ees ootab – ja kuidas tüüpilised vead juba enne eksamit ära lahendada –, siis on NoStress Autokool just selleks loodud.
NoStress Autokoolis ehitame kogu õppeprogrammi üles nii, et eksamipäeval oleksid levinud eksamivead juba läbi harjutatud ja ei oleks ühtegi ebameeldivat üllatust.


Registreeru kohe!

Sisestage oma kontaktandmed, valige teenuse pakett ja me võtame teiega ühendust lähiajal
Klõpsates registreerimis nupul, nõustute isikuandmete töötlemisega ja olete nõus privaatsuspoliitikaga
NoStress Autokool logo

© All Right Reserved. NoStress Autokool OÜ.
e-mail: info@nostressautokool.ee